Väike tutvustus sürrealismist kui 20. saj. mõjukamast kunstivoolust ja vaimsest liikumisest. Sürrealism on pigem maailmavaade, ellusuhtumine ja vaimne hoiak, mis osutas erilist tähelepanu kõigele, mis võis arendada ja avardada LOOVUSE piire.
Mida sürrealistid taotlesid?
Millised võiksid olla meie loovad eesmärgid praegu?
Unenägude ja sürrealismi seos. Kuidas unenägusid ja nendes leiduvat informatsiooni, sümboleid ja
kujundeid võiks tõlgendada ja enda kasuks tööle panna.
Mida unenägude ja loovusega peale hakata, seda saab selles töötoas uurida psühhodraama ja
kunstivahenditega.
Epp Katus - kunstnik ( viimased isiknäitused „Inimesed südametega“ja „Roosa vihmavarju all“ 2011)
kunstiõpetaja, psühhodraama lavastaja
Töötan Tartu Lastekunstikoolis ja Mainori Kõrgkoolis maaliõpetajana, teen kursuseid ja eratunde kunsti ja psühhodraama baasil.
***
„ Raha – see on õnn ja armastus“
Sisu tutvustus:
Raha võim on suur ja igavene,
elu lühikene - raha pikk.
Kel on vähe või on natukene,
sellel puudub helge tulevik
Kõrged mõtted - see on puha möga
pole ilu ilma rahata.
Söö ja maga, sarvevahet süga
ega elult muud ei taha ka.
/ O.Ehala, muudetud kujul /
Mihkel Reinsalu on lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna. Peale ülikooli lõpetamist töötas
Mihkel 12 aastat korvpallitreenerina, jõudes välja ka Eesti Rahvusnaiskonna peatreeneri kohale. Samal ajal sidus Mihkel end reklaamimüügi tööga Raadio 2’s ning alates 1998 aastast tegeles Mihkel müügijuhtimisega Äripäeva Kirjastuses. Alates 2000 kuni 2011 aastani töötas Mihkel Eesti Päevalehes reklaamidirektorina ja juhatuse esimehena. Psühhodraama õpingutega alustas Mihkel 2002 aastal. Lisaks Eestis toimunud koolitustele on Mihkel lisateadmisi psühhodraamas omandanud Rostovis ja Moskvas. Mihklil on psühhodraama lavastaja sertifikaat aastast 2007.
***
PÕLVKONDADE VÕIMALUS
Mida sina tead? Minult tuleb õppida! Sul on alles kõrvatagused märjad!
Ma ei saa sust aru!
Mille vastu põrkub ihalus anda au isa ja ema, poja ja tütre kogemusele?
Kuidas eri põlvkonnad üksteiselt õppimise võimalused välja lülitavad?
Kas põlvkond on enam mõtestatav lapsevanem - laps ajajärkudena või lühema aja, näiteks
internetipõlvkonna läbi?
Mis põhjustab eri põlvkondade kahepoolset ülevalt alla suhtumist- teaduse ja tehnoloogia kiirareng, tiheliolek linnades, maailmastumine ja juurtetunnetuse kadu, perekondade distantsiliselt suurenevad vahemaad või midagi muud?
Kutsume osalejaid uurima põlvkondades peituvaid võimalusi- kasutatud ja kasutamata jäetuid.
Töötoa viivad läbi
Ene Velström- psühhodraama CP, tütar, kolmekordne ema, vanaema
Mihkel Velström- psühhodraama assistent, psühholoogia ja andagoogika tudeng
***
Kontakt ja usaldus
Töötuba pakub võimaluse tegeleda selliste baasiliste mõistetega nagu kontakt ja usaldus. Reeglina
kuuluvad need mõisted kokku ja käivad käsikäes - üks pole võimalik ilma teiseta. Kontaktisolek ja teiste
inimeste ning maailma usaldamine on tähtsad meile kõigile, aga eriti teravalt kerkivad need küsimused
esile psüühilise haiguse all kannatavate, nõrga meelestruktuuriga inimeste puhul. Töötoa juhendajate
igapäevane teraapiatöö on seotud psüühikahäirega inimeste aitamisega ja sealt pärineb ka nende kogemus, et baasilist usaldust maailma vastu on siiski võimalik pikaaegse grupitöö abil kasvatada. Töötoas „Kontakt ja usaldus” ei keskenduta mitte niivõrd psüühikahäire probleemidele, kui teemale endale. Oodatud on kõik, ka valdkonnaga mitteseotud inimesed – tule, kui tunned, et teema sind puudutab. Pakume võimalust usalduse uurimiseks erinevaid harjutusi läbi tehes ja isiklikeks kontaktideks jagatud lugude kaudu.
Marika Vernik on omandanud psühhodraama lavastaja CP diplomi Tallinna Psühhodraama Koolis 2008. ja Siiri Minka 2010. aastal. Koos on nad ligi 5 aastat juhendanud teraapiagruppi kestva psüühikahäirega inimestele Tallinna Vaimse Tervise Keskuses kasutades oma grupis psühhodraama meetodit peamiselt 1- pildiliste lavastuste näol.
***
Raseduskriis ja psühhodraama kasutamine selles valdkonnas
Töötoa eesmärk on tutvustada, mis on raseduskriis (mõistet, olukordi, sihtrühma jne.) ja seda, kuidas saab kasutada psühhodraama meetodit individuaal- kui ka grupitöös raseduskriisi klientidega.
Raseduskriisi nõustamine on loodud toetamaks peresid ajal kui perre planeeritakse last, ollakse juba lapse ootel ja sünnitus järgsel ajal (6 kuud kuni üks aasta peale lapse sündi või surma). Raseduskriis hõlmab endast nii arengulisi kriise (muutused rollides, paarisuhtes) kui ka traumaatilisi kriise.
Töötoas vaatame neid olukordi, kuhu pered satuvad raseduskriisi korral, kuid tutvustan ka oma tööd
peredega, gruppidega ja sünnitushaigla arstide ning ämmaemandatega . Osalema on oodatud kõik, kes on huvitatud saama juurde teadmisi ja arusaama raseduskriisist ja sellest perioodist inimeste elus (kas siis läbi oma klientide või isiklike lugude).
Küllike Lillestik - psühhodraama lavastaja CP (2010), psühholoog, raseduskriisi nõustaja, PREP-
paarisuhtekoolituse koolitaja, Tallinna Raseduskriisikeskuse juhataja
***
Sünnipäev - sündmus või üritus
Eesmärk on võimaldada kogeda ja mõtestada spontaansuse ja loovuse isiklikke
mõjusid traditsiooniliste ja kogukondi ühendavate mõttemudelite taustal.
Ene Kulasalu - "Olen saanud peale sündimise päeva eesnime Ene ja Ennuga ühise pere loomise
sünnihetkel nime Kulasalu. Hetkel olen psühhodraama CP ja õpin TEP- i
tasemel. Juhin koos Koidu Tani-Jürisoo ja Ene Velströmiga Ruuda Palmquisti
ja Marc Treadwelli supervisiooni all tulevaste psühhodraama lavastajate
väljaõpet koolitusfirmas International Psychodrama Co-operation kahes
grupis."
***
Tööõnnest sotsiomeetriliste ja loovmeetoditega
Kelleks tahtsime saada väiksena ja mis tähtsust võiks see omada nüüd. Uurime, kuidas oleme leidnud oma eriala, ja millised unistuste ametid võiksid meid oodata veel ees. Mis on karjäär ja kuidas sellest teha enda jaoks tööõnn.
Tiina Saar, psühholoog – karjäärinõustaja, psühhodraama rakendaja /hetkel lavastaja õppes/
Minust: Olen karjääri ja tööturu valdkonnaga tegelenud viimased kümme aastat ja 15 aastat mu armastuseks olnud psühholoogia. Nende kahe armastuse ristamisel olen saanud tulemiks rolli – karjäärinõustaja. Psühhodraama õpingud on mind inspireerinud oma töös kasutama psühhodraama meetodeid. Väikest valikut neist tahaksin oma töötoas osalejatele pakkuda.
Psühhodraama sümbolitega
Ruuda Palmquist
Ruuda Palmquist on sündinud Eestis Tallinnas. Ema Viitnalt ja isa Käsmult. Põgenesin Rootsi koos vanematega septembris 1944. Lõpetasin kaskkooli 1959 ja ülikooli 1963. Õppeained olid kunstiajalugu, praktiline ja teoreetiline filosoofia. Sellel ajal olid filosoofia sees sotsiaalpsühholoogia ja psühholoogiateooria. Siis töötasin 35 aastat nõustaja kohal Huddinges. Kliendid olid alkohoolikud ja narkomaanid. 1983 hakkasin psühhodraamat õppima ja 1989 hakkasin seda sama ainet õpetama. Mul on TEP tase ja olen õpetanud 1989-2003 Leipzigis ja Dresdenis ja alates 1995 õpetan Eestis. Annan kah töötubasi edasi Saksamaal ja Rootsis.
***
Sotsiomeetria võimalused
Inimene on see, kes ta on, läbi oma suhete teiste inimestega, kes teda ümbritsevad või on varem ümbritsenud. Sotsiomeetria eesmärgiks on aru saada sotsiaalsete suhete dünaamilisest loogikast ja seeläbi leida võimalused oma erinevaid rolle laiendada, valida grupid ja inimesed, kellega kõrvuti oleme spontaansed ning otsustada julgemalt ja loovamalt elada.
Sotsiomeetria sünd jääb J. L. Moreno enda sõnade kohaselt I maailmasõja aega. Selle edasiarendamisega tegeles ta terve edaspidise elu ja sellest sai üks tema tähtsamaid teoreetilisi panuseid sotsiaaltedustesse, psühholoogiasse ja grupi-psühhoteraapiasse. Sotsiomeetria ühendab paljuski Moreno teisi teooriad, selles on esindatud nii kohtumise-mõiste, grupisuhted, tele ja valikud, rolliteooria, isiksustevahelised suhted, spontaansus jt.
Töötoas proovime erinevaid sotsiomeetrilisi tehnikaid ja vaatame nende kasutamise võimalusi töös gruppidega.
Pille Isat, TEP
Tallinna Psühhodraama Kool